Lugemisülesandeks valisin artikli nimega «Avatud õpperessurssidega seotud kvaliteediprobleemide kaasaegne ülevaade (OER)». Tegemist on Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud raportiga. See annab ulatusliku ülevaate ja analüüsi avatud haridusressursside kasutamisega seotud kvaliteediprobleemidest.
Aruandes uuritakse avatud veebipõhise õppe populaarsuse kasvu Euroopas, massiliste avatud veebikursuste (MOOC) ja muude informaalse õppe vormide populaarsust, mida hõlbustab info ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT). Aruandes kirjeldatakse erinevaid avatud õppeasutuste definitsioone, rõhutades nende põhiomadust: hariduse jaoks vabalt kättesaadavad ressursid, mida saab kasutada, ümber sihitada ja muuta.
Üldiselt hakkas avatud õppeasutuste kontseptsioon kujunema 2000. aastate alguses. Mõistet «avatud haridusressursid» kasutati esmakordselt 2002. aastal UNESCO korraldatud foorumil, kus uuriti avatud kursuste mõju kõrgharidusele arengumaades. See foorum propageeris ideed, et õppematerjalid peaksid olema kättesaadavad kõigile, kes soovivad õppida või õpetada.
Dokumendi keskmes on avatud haridusressursside kvaliteediprobleemid. Selles kirjeldatakse traditsiooniliste kvaliteedi tagamise mehhanismide rakendamisega kaasnevaid väljakutseid, mis tulenevad avatud haridusressursside loomise ja kasutamise dünaamilisest ja koostööpõhisest olemusest, ning integreeritud lähenemisviisi kvaliteedile, mis hõlmab laia ringi sidusrühmi kogu avatud haridusressursside elutsükli jooksul.
Avatud õpperessursside üks eeliseid on juurdepääsetavus ja kaasatus; avatud õpperessursid muudavad hariduse kättesaadavaks paljudele õpilastele, sealhulgas neile, kes rahaliste piirangute tõttu ei saa endale lubada õpikute ostmist või tasulistele õppeplatvormidele juurdepääsu. Üks eeliseid on ka pedagoogilise mitmekesisuse edendamine, kuna materjale saab kohandada vastavalt konkreetsetele haridusvajadustele, mis võimaldab õpetajatel ja kasvatajatel muuta sisu vastavalt õpilaste õpieesmärkidele ja vajadustele.
Siiski on ka puudusi, näiteks on oht, et mõned avatud õppematerjalid ei pruugi olla piisavalt kvaliteetsed või ei vasta täielikult haridusstandarditele. Samuti võib esineda raskusi hindamise ja akrediteerimisega: avatud õpperessursside kasutamine võib tekitada küsimusi, kuidas hinnata õpilaste teadmisi ja tunnustada nende kvalifikatsiooni, eriti kui ressursse kasutatakse mitteformaalses hariduses.
Avatud haridusressursid on võimas vahend hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks kogu maailmas, kuid nende tõhusaks kasutamiseks tuleb lahendada mitmeid olemasolevaid väljakutseid.
Lisaks avatud õpperessurssidele tõstatab artikkel huvitava kontseptsiooni «avatud haridustavad». Avatud haridustavad on praktikate kogum, mis hõlmab avalikult kättesaadavaks tehtud õpperessursside ühist loomist, kasutamist ja haldamist. Need praktikad on suunatud õppekvaliteedi parandamisel ja uuenduslike pedagoogiliste mudelite edendamisel austage ja suurendage õpilaste rolli nende õppimise kaasautorina.
Raport viitab ka sellele, et avatud haridusressursse saab hariduslikus kontekstis kasutada mitmel viisil. Näiteks koostöös õppimise edendamiseks. Avatud haridusressursid võivad aidata luua õppivat ühiskonda, kus õpilased ja õpetajad teevad koostööd, et täiustada materjale ja saada osa ülemaailmsest haridusprotsessist. Samuti saab avatud haridusressursse kohandada vastavalt kohalikele haridusvajadustele. Õpetajad saavad kohandada avatud haridusressursse oma õpilaste kultuurilise ja keelelise taustaga, mille tulemuseks on tõhusam õpe. Avatud haridusressursse saab kasutada ka uute pedagoogiliste lähenemisviiside väljatöötamiseks. Avatud õpperessursside kasutamine annab õpetajatele võimaluse katsetada erinevaid õpetamismeetodeid ja tehnoloogiaid, sealhulgas ümberpööratud klassiruumi, kaugõpet ja segaõpet.Avatud õpperessursse saab kasutada ka täiendõppe ja erialase arengu toetamiseks, pakkudes ressursse erinevate teadmiste valdkondade iseõppimiseks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et avatud haridusressursside edukaks kasutamiseks hariduslikus kontekstis tuleb ületada mitmed väljakutsed, sealhulgas kvaliteedi, autoriõiguse ja juurdepääsetavuse küsimused. Õige lähenemise korral pakuvad avatud haridusressursid aga olulisi võimalusi haridusprotsessi rikastamiseks, kvaliteetsete õpperessursside kättesaadavuse parandamiseks ja uuenduslike haridustavade väljatöötamiseks.
Kasutatud allikad:
Camilleri, A. F., Ehlers, U. D., & Pawlowski, J. (2014). State of the art review of quality issues related to open educational resources (OER). Luxembourg: Publications Office of the European Union
Seljahhovska 