Enda lugemispäeviku esimeseks teemaks valisin artikli Learning object repositories as knowledge management systems Sampsoni ja Zervase poolt.
Artikli peamiseks eesmärgiks on uurida LOR-ide potentsiaali (Learning Object Repositories — õpiobjektide hoidlad), määratleda nende funktsionaalsused kui teadmiste haldamise süsteeme (KMS), et toetada hariduslike kogukondade teadmiste omandamist ja vahetust nii teadlike kui ka mitte-teadlike teadmistega.
Nagu mainitud artiklis, seostub õpiobjektide hoidlate ja teadmiste haldamise süsteemide vaheline suhe LOR-ide potentsiaaliga toimida KMS-idena. Õpiobjektide hoidlad on tavaliselt loodud digitaalsete haridusressursside hoidlatest, keskendudes digitaalsete haridusressursside kogumisele ja vahetamisele avatud juurdepääsu ja potentsiaalse taaskasutamise eesmärgil. Teisest küljest kasutatakse KMS-e erinevat tüüpi teadmiste hõlbustamiseks, hoidmiseks ja taaskasutamiseks, mida organisatsioonides loodud on. KMS-i funktsionaalsuse kasutamise kaudu LOR-ides on potentsiaal toetada nii teadlike haridusressursside (õpetajate ja õppekavade loojate loodud digitaalsete haridusressursside) kui ka mitte-teadlike teadmiste (õpetajate ja õpilaste kogemuste ja suhtlemise kaudu digitaalsete haridusressursside kasutamisel, mis on kättesaadavad LOR-ides) organisatsiooni ja vahetamist. See seos viitab sellele, et LOR-e saab täiendada teenuste osutamisega mitte ainult haridusressursside hoidmiseks ja vahetamiseks, vaid ka teadmiste haldamiseks ja vahetamiseks, mis on loodud ja kasutatud hariduslikes kogukondades. Samuti mainitakse artiklis LOR-idega seotud lisandväärtusteenuste funktsionaalsusi, mis hõlmavad isiklike kontode loomist ja haldamist, võimalust lisada õppematerjale, teha järjehoidjaid ja hinnanguid, foorumeid, kus kasutajad saavad jagada kogemusi õppematerjalidega, ja teadeteid uute õppematerjalide kohta, mis aitab parandada kasutajate kogemusi LOR-iga suhtlemisel.
Lisaks rõhutab artikkel teadmishalduse lähenemisviisi olulisust veebikogukondade kontekstis 2.0. Selles kontekstis luuakse uusi teadmisi sageli väikeste, mitteametlike ja eneseorganiseeruvate praktikute võrgustike poolt, mis rõhutab eakaaslaste panuse ja kasutajate sisu tähtsust. Teadmishalduse lähenemise ülevaatamine veebikogukondade 2.0 kontekstis tunnistab teadmiste loomise ja vahetamise muutuvat dünaamikat, mis rõhutab nende suundumuste arvessevõtmise tähtsust hariduskeskkondade teadmishaldussüsteemide arendamisel.
Artikli järelduses võib märkida, et KMS-i funktsionaalsuse rakendamine LOR-ides on paljulubav suund tõhusamaks teadmiste haldamiseks ja vahetamiseks hariduskeskkonnas. See rõhutab ka edasiste uurimiste ja teadmishaldussüsteemide arendamise tähtsust, arvestades kaasaegseid suundumusi ja vajadusi.
Kasutatud allikad:
Sampson, D. G., & Zervas, P. (2013). Learning object repositories as knowledge management systems. Knowledge Management & E-Learning, 5(2), 117.
Seljahhovska 